3 peamist puudust Rahatark Eesti strateegias

Lugesin äsja Rahandusministeeriumi blogist, et ambitsioonikas visioon on paigas – rahatark Eesti strateegia aastateks 2021 – 2030 [PDF]. Lugesin põhiosas selle läbi ning tegin mõned sõnaotsingud. Vähemalt 3 olulist õpieesmärki on selles strateegias puudu. Kirjuta mulle lehe lõpus kommentaarina kui leiad veel puuduseid ehk mida peaks kindlasti õpetama rahatarkuse teema raames.

1. Maksud

Iga inimese suurim kulu on maksud. Kohe kui Sinu raha hakkab raha teenima, olgu selleks kasvõi mõni sent arveldusarvel olevalt rahalt, on riigi rasvased näpud kohal ning osa tulust läheb Maksu- ja Tolliameti kaudu riigile… kuid see ei pea alati nii olema.

Aktiivne tulu vs passiivne tulu

Näiteks võiks igaüks teada, et aktiivselt teenitud tulult on palju kõrgem karistusmäär kui passiivselt tulult. Seega igaühe ülesanne on suurendada passiivse tulu osakaalu ning võimalusel aja jooksul aktiivsest tulust loobuda.

Aktiivse tulu karistus: 1000 euro kättesaamiseks tuleb tasuda 734,95 eurot makse. Vaata arvutuskäiku palgakalkulaatorist.

Passiivse tulu karistus: 1000 euro kättesaamiseks tuleb tasuda 250 eurot makse (tulumaks 20/80 määraga).

Maksustamise hetk

Palgatöötajast aktiivse tulu teenija peab maksma maksud kohe, ettevõtjast nii aktiivse kui passiivse tulu teenija maksab maksud enne raha tarbimisse võtmist.

Palgatöötaja maksab maksud kohe.

Ettevõtja vahetult enne tarbimisse võtmist s.t. saab maksustamist kasvõi 10 aastat edasi lükata ning kogu selle aja vältel seda raha maksueelselt edasi kasvatada.

Maksustamise järjekord

Palgatöötaja maksab maksud kõigepealt ning seejärel saab järelejäänut investeerida ja tarbida. Ettevõtja enne investeerib ja teeb ettevõtluseks vajalikke kulutusi ning maksab maksud ainult isiklikku tarbimisse võetud summalt.

Palgatöötaja maksab maksud kogu sissetulekult. Sealhulgas investeerimisele minevalt rahalt.

Ettevõtja maksab maksud ainult isiklikku tarbimisse võetud summalt. Kõik investeeringud on maksueelsest rahast.

Tulemuseks on tohutu vahe rahatarga inimese, kes saab aru kuidas maksud enda kasuks tööle panna ning teiste vahel.

[inf_infusionsoft_inline optin_id=”optin_4″]

2. Head laenud suurendavad sissetulekuid ja rikkust

Rahatargad oskavad eristada häid laene ja halbu laene. Lihtsustatult on igasugune laen hea kui see suurendab Sinu sissetulekuid ning halb kui vähendab Sinu sissetulekuid.

Rahatargad teavad ka seda, et kõige parem laen on selline, mis suurendab Sinu sissetulekut, samal ajal kui teised maksavad selle laenu tagasi.

Liiga lihtne näide, kuid töötab – laenad ise raha 5% intressiga (näiteks võtsin kunagi nii õppelaenu) ning laenad selle välja 10% intressiga. Vahepealne 5% jääb Sulle.

Keerulisemad näited, mida reaalelus kasutatakse igapäevaselt on seotud ettevõtluse ja kinnisvaraga.

3. Üürikorteri omamine

Madalaima riskiga hea laenu võtmiseks sobib hästi üürikorteri omamine. Lisaks madalale laenuintressile maksab keegi teine (üürnik) Sinu eest selle laenu tagasi. Olen nüüdseks mitme korteriga seda kogenud – üürnikud on ca 10 aastaga korteri täielikult kinni maksnud. PS! Olen hetkel kahte sellist korterit müümas.

Üürikorteri omamise eelised

1. Saab madalaima võimaliku intressiga laenu. Seetõttu ei pea endal (eriti) raha olema.
2. Keegi teine (üürnik) maksab selle laenu tagasi. Sina pead haldajana tagama üürniku olemasolu ning üürimaksed kokku koguma.
3. Inflatsioon ehk raha odavnemine aja jooksul. Väljendub kinnisvara hinnakasvus.
4. Tallinnas: pikaajaline rahvastiku kasv millele kinnisvara arendajad ei jõua järele. Väljendub kinnisvara hinnakasvus.

[inf_infusionsoft_inline optin_id=”optin_5″]

Veel midagi puudu?

Palun kirjuta kommentaarina mis Sinu arust on veel sellest strateegiast puudu.